Meist

SA LIIKUMISHARRASTUSE KOMPETENTSIKESKUS

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse asutas 2022. aasta sügisel Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse valdkonna üleriigiliseks arendamiseks ja koordineerimiseks.

Sihtasutuse tegevus hõlmab teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamist ja toetamist, parimate maailma praktikate kogumist ja tutvustamist, valdkonnas tegelevate organisatsioonide hindamist ning valdkonnale suunatud koolitussüsteemi arendamist ja juhtimist. Kompetentsikeskus panustab aktiivselt Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamisse ja elluviimisesse ning koordineerib iga-aastase Euroopa Spordinädala tegevusi ja liikumissündmusi Eestis.

Oma tegevuses lähtub kompetentsikeskus strateegiadokumentide „Eesti 2035“ ja „Sport 2030“ sihtidest ning põhisuundadest, liikumisharrastuse edendamise kontseptsioonist ja oma põhikirjalistest eesmärkidest.

MEIE MISSIOON:

Oleme liikumispöörde eestvedaja – et terve Eesti liiguks regulaarselt ja elaks kauem tervena.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus seisab hea selle eest, et kõikidele inimestele – olenemata vanusest, rahalistest võimalustest, erivajadustest – on loodud võimalused olla kehaliselt aktiivne. Suurendame teadlikkust liikumise olulisusest ja eelkõige võimalustest, et seeläbi tagada tervist hoidev elanikkond. Innustame inimesi teadlikult liikuma, et parandada nende tervist ja heaolu ning vähendada passiivse eluviisi negatiivset mõju Eestis. Me otsime praktilisi lahendusi ja teeme koostööd, et viia ellu liikumispööre ja tõsta inimeste elukvaliteeti.

MEIE VISIOON:

Oleme Euroopa liikuvaim rahvas.

2022. a sügisel avaldatud Euroopa Komisjoni spordi ja kehalise aktiivsuse Eurobaromeetri uuringu kohaselt teeb 42% Eesti elanikest (ELi keskmine 38%) sporti vähemalt kord nädalas, 28% Eesti elanikest (ELi keskmine 17%) tegeleb spordiga harvem ning ligi 30% (ELis 45%) ei tee üldse sporti ega ole füüsiliselt aktiivsed. 64% Eesti elanikest on füüsiliselt aktiivsed ka väljaspool sporti – nt jalgrattaga liikudes, tantsides või aiatöid tehes. Uuringust selgub ka, et COVID-19 pandeemia ajal vähenes poolte eurooplaste aktiivsuse tase või nad lõpetasid üldse spordiga tegelemise. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2022. a uuringu andmetel on liikumisharrastusega regulaarselt (2x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist 45,2%. Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta raporti kohaselt on vaid 10% nii noortest kui ka täiskasvanutest igapäevaselt tervise jaoks vajalikus ulatuses piisavalt aktiivsed. Objektiivse metoodikaga (kiirendusanduriga) mõõdetud 2021. aasta liikumisuuringu järgi on 1.– 9. klassi laste hulgas liikumissoovituse (60 minutit päevas) täitjate hulk 43%, seejuures 4.– 6. klassis oli liikumisaktiivsuse soovituse täitjate hulk vaid 29,8%. LHKK visioon aastaks 2035 on, et erinevate osapoolte koostöö tulemusena on Eestist saanud Euroopa liikuvaim rahvas.


MÕISTED

LIIKUMISHARRASTUS

Liikumisharrastus – teadlik regulaarne kehaline tegevus, mille peamiseks eesmärgiks on tervise ja kehalise vormi säilitamine ja parandamine meeldiva liikumistegevuse kaudu (allikas: Toitumine ja liikumine. I–III kooliaste. Õpetajaraamat,Tervise Arengu Instituut).

LIIKUMISPÖÖRE

Liikumispööre – murrang mõtteviisis ja käitumises, kus teeme liikumise päriselt prioriteediks – viime kehalise aktiivsuse elukaareülese edendamise põhimõtte igasse poliitikasse. Kõikidele inimestele olenemata vanusest, rahalistest võimalustest, erivajadustest, on loodud võimalused tegeleda liikumisega. See tähendab liikumisvõimaluste muutmist nii ligipääsetavaks kui kättesaadavaks.

MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI (WHO) LIIKUMISSOOVITUSED

Tervise ja heaolu edendamiseks soovitab WHO täiskasvanutele vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega (või vähemalt 75–150 minutit tugeva intensiivsusega) aeroobset tegevust nädalas ning lastele ja noortele keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust päevas.